Pärimine – Helsinki

Üldine reegel on, et pärimisasi lahendatakse selles riigis, kus oli pärandaja elukoht tema surmapäeval. Pärimisi lahendatakse selle riigi seaduste järgi, kus pärandaja enda surmapäeval elas. Kui pärandaja viibimiskoht tema surmapäeval oli näiteks Soomes, tuleks ka pärimisasi lahendada Soomes ning kohaldada Soome pärimisseadust.

Euroopa Liidus on vastu võetud määrus piiriüleste pärimisasjade lihtsustamiseks. Tutvu juhendiga siin.

Pärimisasi lahendatakse kogu pärandvara suhtes olenemata sellest, millises riigis vara asub. Enda pärimisõigust saab pärija Soomes tõendada Eesti notari väljastatud Euroopa pärimistunnistusega ja Soomes olevat vara Digi- ja rahvastikuregistri poolt väljastatud Euroopa pärimistunnistusega.

Seega tuleks Eesti kodanikel välisriiki elama asudes teada, et nende vara pärimist ei saa Eestis menetleda.

Soomes

ei ole notaril vm asutusel seadusest tulenevat kohustust algatada pärimismenetlus. Lahkunu omaksed tegelevad pärimisasjadega ise ja vajadusel kasutavad õigusabi või advokaadibüroo teenust. Ka pankade juristid või matusebürood tegelevad pärimisasjadega. Infot Soome pärimismenetluse kohta leiate siit ning õigusabi kohta siit, tasuta õigusabi kohta siit. Õigusabibüroode kontaktid.

Pärandvara inventuur ja pärijad (perunkirjoitus) tuleb selgitada 3 kuu jooksul pärandaja surmast ja pärandiloetelu (perukirja) koostatakse peamiselt Soome maksuameti jaoks (ka pankades saab seda kasutada). Perukirja võib koostada iseseisvalt inimene, kellel on ülevaade lahkunu varadest ja võlgadest, näidiseid leiab siit.

Ka siis, kui omaksed ei oma pärandaja vara kohta infot või on teada ainult võlad, tuleks esitada maksuametile pärandvara loetelu (näiteks: teadaolevalt ei omanud vara/teadaolevalt olid võlad), see vabastab pärijad hilisemastest võimalikest sanktsioonidest.

Saatkonnal ei ole koostööpartnerit ning me ei saa anda soovitusi advokaadibüroo leidmisel. Internetist info otsimisel võiks abiks olla otsingusõna – pärimisasjad välismaal.

Eestis

on pärimise aluseks seadus või pärandaja viimne tahe (testament või pärimisleping).

Alates 1. jaanuarist 2009 kehtib pärimisel loobumissüsteem. Loobumissüsteem üldisemalt tähendab, et pärijaks saamiseks ei pea esitama avaldust. Avalduse peab esitama see isik, kes soovib pärandist loobuda. Pärandist loobumise tähtaeg on 3 kuud. Tähtaega hakatakse arvestama hetkest, kui pärija saab teada või pidi teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Seega juhul, kui pärima õigustatud isik ei esita seaduses ettenähtud aja jooksul notarile pärandist loobumise avaldust, siis loetakse ta pärandi vastu võtnuks ehk ta on muutunud pärijaks. Pärandi vastuvõtmise või loobumise otsust muuta ei saa.

Pärijal on võimalik võtta pärand vastu ainult tervikuna, st tal ei ole võimalik kohustusi maha jätta ja võtta vastu ainult seda osa varast, mis talle meeldib. Kui on alust arvata, et pärandaja võlad võivad ületada varasid, saab teha pärandvara inventuuri. Kui võlad on ilmselged, siis ei pruugi pärandit vastu võtta. Loobumisel peab arvestama, et sel juhul läheb pärimisõigus üle lastele ja laste loobumisel lastelastele.

Kui pärijaks on alaealine laps, tuleb pärandist loobumise avaldusele lisada ka elukohajärgse Digi- ja Rahvastikuregistriameti (holhoustoimi) nõusolek selle kohta, et pärandist loobumine ei kahjusta lapse huve.

Täpsema info pärimise kohta leiab Eesti Notarite Koja kodulehelt.

Rohkem infot