Kui laps sünnib Soomes

Soomes sündinud lapsele, kelle mõlemad vanemad on Eesti kodanikud, tuleb Soomes elamiseks taotleda migratsiooniametist elamisõigus.

Kui lapse ema alaline elukoht  (kotikunta) on Soomes, siis registreeritakse lapse sünd Soome rahvastikuregistris (haigla saadab sünnitõendi otse ema elukohajärgsesse magistraati) ning lapse sünni registreerimiseks pole vaja Eesti perekonnaseisuasutusse täiendavalt pöörduda, sest sündi ei registreerita kaks korda.

Kui vanemad on abielus, teatavad nad magistraadile lapse nime ning lapse vanemateks ja hooldajateks märgitakse mõlemad vanemad. Pärast lapse andmete kandmist Soome rahvastikuregistrisse saab võtta tema kohta magistraadist ingliskeelse rahvastikuregistri väljavõtte (extract from the population information system in Finland) ja alustada Eesti passi ja/või ID-kaardi tellimist.

Kui lapse vanemad ei ole abielus, saadetakse kahe nädala möödudes lapse sünnist emale kutse lastekaitsespetsialisti (lastenvalvoja) vastuvõtule. Mõlemal lapse vanemal tuleks kohtumisele isiklikult kohale minna, et tuvastada isast põlvnemine (isyyden tunnustaminen) ja allkirjastada kokkulepe hooldusõiguste kohta (sopimus lapsen huollosta ja tapaamisoikeudesta). Soovi korral võib toimingute kiirendamiseks aja broneerida ise, selleks võtta ühendust elukohajärgse sotsiaalosakonna lastekaitsespetsialistiga (lastenvalvoja). Kaasa võtta passid või ID-kaardid ja ema vallalisust tõendav tõend (=ingliskeelne väljavõte Eesti rahvastikuregistrist). Väljavõtte saab tellida konsulaartalitusest, tellimise juhise leiate siit.

Lastekaitsespatisalist saadab eelpool nimetatud toimingute kohta tehtud otsused 2 nädala jooksul magistraadile. Seejärel saab lapse kohta võtta Soome rahvastikuregistrist ingliskeelse väljavõtte ning hakata taotlema Eesti passi ja/või ID-kaarti. Soovi korral saab põlvnemise tuvastamist alustada juba naise raseduse ajal, sellekohast infot soovitame küsida naistenõuandlas.

Põlvnemise ja hooldusõiguse otsuste andmete kandmine Soome registrisse võib võtta aega kuni kolm nädalat. Kindlasti kontrollige enne lapsele väljavõtte tellimist magistraadist, kas need andmed on juba registrisse kantud või mitte.

Kui lapse ema viibib Soomes ajutiselt (ta ei ole taotlenud Soomes elamisõigust ja tema andmed, kaasaarvatud elukoht, puuduvad Soome rahvastikuregistrist), siis registreeritakse lapse sünd Eestis, ema põhielukohajärgses perekonnaseisuametis. Eesti perekonnaseisuametile esitatakse apostille’iga kinnitatud Soome haigla sünnitõend  (syntymätodistus). Apostille kinnituse saab magistraadist Soome notarilt. Selleks, et reisida Eestisse koos lapsega, väljastab konsul lapsele tagasipöördumistunnistuse. Kui vanemad ei ole abielus, tuleb põlvnemise tuvastamiseks mõlemal vanemal perekonnaseisuametis kohal olla.

Erand

Kui lapse isal on Soomes alaline elukoht (kotikunta), põlvnemine on lastekaitsespetsialisti juures tuvastatud ja isa on lapse hooldaja, siis registreeritakse laps Soome rahvastikuregistris ning Eesti perekonnaseisuameti poole pöörduma ei pea.

Tähelapanu

Kõik lapsed sõltumata vanusest vajavad Eesti-Soome piiri ületamiseks kehtivat passi või ID-kaarti. Ilma dokumendita piiri ületamise eest on ette nähtud rahatrahv ning piiri ületamise tõkestamine. Lapse sünnitunnistus ega rahvastikuregistri väljavõte ei ole reisidokument.