Helsinki

Kui satute Soomes viibides hädaolukorda, valige kohalik hädaabi lühinumber 112.

Kui olete sattunud Soomes viibides hädaolukorda ning vajate konsulaarabi, saab tööpäevadel ühendust saatkonna konsulaartalitusega telefoninumbril +358 9 622 02 88 (E – K 9.00-12.00 ja 13.00-15.00; N – R 9.00-13.00). Töövälisel ajal või puhkepäevadel saab helistada välisministeeriumi konsulaarabi telefonile Eestis +372 53 01 9999 (24h).

Passi või ID-kaardi kaotus

Kuna võib esineda dokumentide väärkasutust, soovitame teha Soome politseisse avaldus dokumendi kadumise kohta, küsida tõend politseisse pöördumise kohta ja taotleda endale uus reisidokument või tagasipöördumistunnistus.

ID-kaardi sertifikaatide peatamine

Kui teil on kahtlus, et Teie ID-kaart on kadunud ning seda võidakse kuritarvitada (näiteks Teie nimel digitaalallkirja anda), helistage esimesel võimalusel ID-abiliini numbril 1777 (välismaalt helistades +372 6773377) ja paluge oma ID-kaardi sertifikaadid peatada. Selleks küsib abiliin teie isikuandmeid: ees- ja perekonnanime, sünniaastat või isikukoodi, sünnikohta või ID-kaardi numbrit. Peatatud sertifikaatidega ei saa anda digitaalallkirja ega teha muid toiminguid elektroonilises keskkonnas.

Dokumendi kehtetuks tunnistamine

Kui dokumenti ei õnnestu üles leida, tuleb esitada avaldus füüsilise dokumendi kehtetuks tunnistamiseks. Avaldusele tuleb kirjutada enda isiku- ja kontaktandmed ning põhjendus, miks tuleb dokument kehtetuks tunnistada. Allkirjastatud avaldus saatke posti teel aadressile: Politsei- ja Piirivalveamet, Pärnu mnt 139, Tallinn 15060, Eesti.

Avalduse võite esitada ka Eesti saatkonnas Helsingis, kus konsul kinnitab Teie allkirjaõigsuse. Selleks tuleb broneerida aeg konsuli vastuvõtule ja isiklikult konsulaartalitusse kohale tulla.

Kui taotlete endale uue dokumendi, tunnistatakse Teie kadunud või varastatud dokument selle alusel kehtetuks. Info uue pass või ID-kaardi taotlemise kohta.

Tagasipöördumistunnistuse taotlemine

Eesti saatkonnast Helsingis on võimalik koju tagasi minemiseks taotleda tagasipöördumistunnistus (või tagasipöördumise luba). Dokument väljastatakse Eesti kodanikule ja alaliselt Eestis elavale välismaalase passiga isikule, kelle reisidokument on kadunud, varastatud või kasutuskõlbmatuks muutunud.

Tähelepanu Dokument on mõeldud tagasi pöördumiseks Eestisse – sellega ei saa jätkata pooleliolevat reisi, Eestist tagasi Soome tulla või elada asukohariigis.

Taotlemiseks tuleb eelnevalt aeg kokku leppida saates e-kiri aadressile [email protected] või helistades +358 9 622 02 88 (E – K 9.00-12.00 ja 13.00-15.00; N – R 9.00-13.00).

Tähelepanu Töövälisel ajal tagasipöördumistunnistusi reeglina ei väljastata.

Tagasipöördumistunnistuse taotlemiseks tuleb isiklikult saatkonda tulla ja kaasa võtta:

• 2 värvilist dokumendifotot mõõtmetega 40×50 mm;
• täita tagasipöördumistunnistuse taotlusankeet – PDF (PDF), DOC (DOC)

Riigilõiv tagasipöördumistunnistuse (või tagasipöördumise loa) väljaandmise taotluse läbivaatamise eest on:

• 20 eurot, kui reisidokument on muutunud kasutamiskõlbmatuks, hävinud või kaotsi läinud;
• 100 eurot, kui reisidokument on kehtivuse kaotanud;
• 45 eurot välisriigis sündinud kuni 1-aastasele lapsele tagasipöördumistunnistuse väljastamine.

Saatkonnas saab riigilõivu tasuda ainult pangakaardiga. Sularaha vastu ei võeta.

Raha kaotus

Raha kaotamisel peaksite abi saamiseks pöörduma lähedaste või sõprade poole. Lähedased saavad osta laevapileti ning teatada laevapileti broneerimisnumbri, mille alusel väljastavad laevafirmade teenindajad kassast pardakaardi.

Saatkond rahalist abi üldjuhul ei osuta ja poolelijäänud reisi piletiraha- ega teisi kulusid ei kata. Konsul saab aidata vajadusel võtta ühendust lähedastega ning nõustada raha ülekannete tegemisel.

Lähedastel on võimalik raha saata rahvusvahelise kiirrahakaardi saatmise teenusega, mida pakuvad näiteks MoneyGram, Western Union ja Transferwise.

Kinnipidamine

Kui Teid vahistatakse, on Teil õigus võtta ühendust Eesti saatkonnaga. Politseil on kuriteos kahtlustatavat õigus ilma kohtumääruseta kinni pidada kolm ööpäeva. Pärast selle aja möödumist tuleb uurijal teha kohtule taotlus kahtlustatava edasiseks vahistamiseks või ta vahi alt vabastada.

Vajadusel jälgib konsul, et kinnipeetu õigused oleks tagatud, sh tõlgi ja õigusabi olemasolu. Konsul võib põhjendatud vajadusel külastada kinnipeetut.

Surm

Välismaal toimunud surmajuhtumi puhul soovitame ühendust võtta matusebürooga, kes pakub rahvusvahelist matuseteenust. Kasutada võib nii Soome kui Eesti matusebüroode teenuseid. Põrmu transpordi Eestisse, matmise või tuhastamise korraldab matusebüroo. Juhul kui oli sõlmitud reisikindlustus, tuleks kindlasti ühendust võtta ka kindlustusfirmaga. Põrmu tuhastamise ja transpordiga seonduvad kulud katab kindlustus või selle puudumisel sugulased-lähedased.

Soomes ei ole matusetoetust. Töötajad on tööandja poolt kindlustatud (työntekijäin ryhmähenkivakuutus, TRHV) ja tööandja taotleb töötaja surma korral perele (abikaasa, ülalpeetavad lapsed) ettenähtud kindlustussumma. Täpsem info TRHV kodulehel (soome keeles).

Soomes elavad vähekindlustatud (nt töövõimetud, pensionärid, töötud) pereliikmed võivad abi saamiseks pöörduda elukohajärgsesse sotsiaalosakonda.

Eesti ja Soome on ühinenud vägivallakuritegude ohvritele hüvitiste maksmise Euroopa konventsiooniga. Konventsiooni alusel on ohvri omastel õigus ohvri surma korral taotleda sellelt riigilt, kus kuritegu toime pandi, hüvitist matusekulude eest. Eestis on keskne asutus sotsiaalkindlustusamet, Soomes justiitsministeerium.

• Kui lahkunu elas Soomes, edastab Soome Digi- ja rahvastikuregister info Eesti rahvastikuregistrile riikide vahel sõlmitud andmevahetuse lepingu raames.
  Andmete edastamisel võivad olla takistuseks erinevad isikuandmed – näiteks on isik muutnud Soomes (või Eestis) nime, kuid see on jäänud Eesti (või Soome) registrile teatamata või on registrites erinev nime kirjapilt (Õun-Oun).
  Sellisel juhul esitage tema kohta ingliskeelne Soome rahvastikuregistri väljavõte (Extract from the population information system in Finland). Apostilli ei vaja. Toimetage saatkonda ka lahkunu Eesti kodaniku pass ja/või ID-kaart.
• Kui lahkunu viibis Soomes ajutiselt (andmed ei olnud kantud Soome rahvastikuregistrisse=ei omanud Soome isikukoodi), esitage Soome matmisluba (lupa hautaamiseen) või surmatunnistus (kuolintodistus) tema elukohajärgse maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele surmaakti koostamiseks. Matmisloale või surmatunnistusele tuleb lisada ametlik tõlge eesti, vene või inglise keelde. Apostilli ei ole vaja.  Tähelepanu! Vajatakse originaaldokumenti.

Mida konsul teha ei saa

• anda raha
• tasuda hotelli, haigla, laevapileti jm arveid
• osutada transpordi- ja majutusteenust
• osutada õigusabiteenust Soomes
• osutada tõlketeenust kohalikus asjaajamises
• lahendada töövaidlusi

Kui Te pole rahul Soome asjaajamisega, tuleb Teil kohapealt palgata õigusabi. Konsulil ega aukonsulil ei ole õigust sekkuda kohalikku asjaajamisse ega esindada Teid õigustoimingutes.