Kui vajad võõrsil abi

Hättasattunud Eesti kodanik võib ühendust võtta Välisministeeriumi valveametnikuga
telefonil +372 53 01 9999 (24h)

Passi või ID-kaardi kaotus

Soomes viiakse leitud asjad leiubüroosse (löytötavarat), seetõttu soovitame esmalt ühendust võtta viibimiskoha politseijaoskonna leiubürooga, kontaktandmed leiate kodulehelt www.poliisi.fi

Eesti saatkonnast Helsingis on võimalik koju tagasi minemiseks taotleda tagasipöördumistunnistus  (või tagasipöördumise luba). Dokument väljastatakse alaliselt Eestis elavale Eesti kodanikule ja välismaalasele, kelle reisidokument on kadunud, varastatud või kasutuskõlbmatuks muutunud.

Tagasipöördumistunnistus on mõeldud tagasi pöördumiseks Eestisse – sellega ei saa jätkata pooleliolevat reisi või elada asukohariigis. Seetõttu ei väljastata tagasipöördumistunnistust alaliselt Soomes elavale Eesti kodanikule.

Tagasipöördumistunnistuse taotlemine

Taotlemiseks tuleb eelnevalt aeg kokku leppida, seda saab teha kahel moel:

NB! Töövälisel ajal tagasipöördumistunnistusi reeglina ei väljastata.

Tagasipöördumistunnistuse taotlemiseks tuleb isiklikult saatkonda tulla ja kaasa võtta:

  • 2 dokumendifotot;
  • Soome politsei tõend dokumendi kadumise/varastamise kohta.

ID-kaardi sertifikaatide peatamine

Kui on tekkinud kahtlus, et Teie ID-kaart on kadunud ning seda võidakse kuritarvitada (näiteks Teie nimel digitaalallkirja anda), helistage esimesel võimalusel ID-abiliini numbril +372 677 3377 ja paluge oma ID-kaardi sertifikaadid peatada.

Raha kaotus

Raha kaotamisel peaksite abi saamiseks pöörduma lähedaste või sõprade poole.

Lähedased saavad osta laevapileti ning teatada laevapileti broneerimisnumbri, mille alusel väljastavad laevafirmade teenindajad kassast pardakaardi.

Eesti konsulid või aukonsulid raha anda ei saa, kuid konsul saab aidata vajadusel võtta ühendust lähedastega ning nõustada raha ülekannete tegemisel.

Lähedastel on võimalik raha saata rahvusvahelise kiirrahakaardi saatmise teenusega, mida pakuvad näiteks MoneyGram, Western Union ja Transferwise.

Surm

Välismaal toimunud surmajuhtumi puhul soovitame ühendust võtta rahvusvahelist matuseteenust pakkuva ettevõttega. Juhul kui oli sõlmitud reisikindlustus, tuleks kindlasti ühendust võtta ka kindlustusega. Põrmu tuhastamise ja transpordiga seonduvad kulud katab kindlustus või selle puudumisel sugulased – lähedased.

Kui surnud isik elas alaliselt Soomes, siis on surmafakti kandmiseks Eesti rahvastikuregistrisse kaks võimalust:

  • ingliskeelne väljavõte surnud isiku kohta Soome magistraadist (originaal); või
  • lupa hautamiseen (originaal) koos tõlkega eesti, inglise või vene keelde.

Kui surnud isik ei elanud alaliselt Soomes, siis surmafakti kandmiseks Eesti rahvastikuregistrisse tuleb võtta apostille’ga kinnitatud lupa hautamiseen (originaal).

Surma kinnitava dokumendi võib esitada Eesti perekonnaseisuametile, kohaliku omavalitsusele või Eesti saatkonnale Helsingis. Eestis võidakse nõuda tõlget eesti, vene või inglise keelde.

Eesti ja Soome on ühinenud vägivallakuritegude ohvritele hüvitiste maksmise Euroopa konventsiooniga. Konventsiooni alusel on ohvri omastel õigus ohvri surma korral taotleda sellelt riigilt, kus kuritegu toime pandi, hüvitist matusekulude eest. Eestis on keskne asutus sotsiaalkindlustusamet, Soomes justiitsministeerium.

Kinnipidamine

Kui Teid vahistatakse, on Teil õigus võtta ühendust Eesti saatkonnaga. Politseil on kuriteos kahtlustatavat õigus ilma kohtumääruseta kinni pidada kolm ööpäeva. Pärast selle aja möödumist tuleb uurijal teha kohtule taotlus kahtlustatava edasiseks vahistamiseks või ta vahi alt vabastada.

Vajadusel jälgib konsul, et kinnipeetu õigused oleks tagatud, sh tõlgi ja õigusabi olemasolu. Konsul võib põhjendatud vajadusel külastada kinnipeetut.

Mida konsul teha ei saa

  • anda raha
  • tasuda hotelli, haigla, laevapileti jm arveid
  • osutada transpordi- ja majutusteenust
  • osutada õigusabiteenust Soomes
  • osutada tõlketeenust kohalikus asjaajamises
  • lahendada töövaidlusi

Kui Te pole rahul Soome asjaajamisega, tuleb Teil kohapealt palgata õigusabi. Konsulil ega aukonsulil pole õigust sekkuda kohalikku asjaajamisse ega esindada Teid õigustoimingutes.