Kui vajad võõrsil abi

Kui satute Soomes hädaolukorda, helistage Häirekeskuse lühinumbrile 112.

Kui vajate konsulaarabi, saab tööpäevadel kella 9.00-12.00 ühendust saatkonna konsulaartalitusega telefonil +358 9 622 02 88. Töövälisel ajal või puhkepäevadel saab helistada välisministeeriumi konsulaarabi telefonile Eestis +372 53 01 9999 (24h).

Passi või ID-kaardi kaotus

Kuna võib esineda dokumentide väärkasutust, soovitame teha Soome politseisse avaldus dokumendi kadumise kohta, küsida tõend politseisse pöördumise kohta ja taotleda esimesel võimalusel uus reisidokument või tagasipöördumistunnistus Eestisse reisimiseks.

Kui Teie ID-kaart on kadunud või varastatud ja Teil on kahtlus, et seda võidakse kuritarvitada (näiteks Teie nimel digitaalallkirja anda), helistage esimesel võimalusel ID-abiliini  +372 6773377 ja paluge oma ID-kaardi sertifikaadid peatada. Selleks küsib abiliin teie isikuandmeid: ees- ja perekonnanime, sünniaastat või isikukoodi, sünnikohta või ID-kaardi numbrit. Peatatud sertifikaatidega ei saa anda digitaalallkirja ega teha muid toiminguid elektroonilises keskkonnas.

Dokumendi kehtetuks tunnistamine Kui dokumenti ei õnnestu üles leida, tuleb esitada avaldus füüsilise dokumendi kehtetuks tunnistamiseks. Avaldusele kirjutada enda isiku- ja kontaktandmed ning põhjendus, miks tuleb dokument kehtetuks tunnistada. Allkirjastatud avaldus saatke posti teel aadressile: Politsei- ja Piirivalveamet, Pärnu mnt 139, Tallinn 15060, Eesti.***Avalduse saab esitada ka Helsingi konsulaartalituses, kus konsul kinnitab Teie allkirjaõigsuse. Selleks tuleb broneerida aeg konsuli vastuvõtule ja isiklikult konsulaartalitusse kohale tulla. Kui taotlete endale uue dokumendi, tunnistatakse Teie kadunud või varastatud dokument kehtetuks. Info uue pass või ID-kaardi taotlemise kohta.

Tagasipöördumistunnistus

Koju tagasi minemiseks saab taotleda tagasipöördumistunnistuse (või tagasipöördumise loa). Dokument väljastatakse Eesti kodanikule või alaliselt Eestis elavale välismaalase passi omanikule, kelle reisidokument on kadunud, varastatud või kasutuskõlbmatuks muutunud. Konsuli vastuvõtule tuleb aeg kokku leppida helistades tööpäevadel 9.00-12.00 telefonile +358 9 622 02 88 või saates e-kiri aadressile [email protected]. Tagasipöördumistunnistus väljastatakse taotlejale isiklikult,  kaasa võtta:

  • 2 värvilist dokumendifotot mõõtmetega 40×50 mm;
  • pangakaart riigilõivu tasumiseks (tasuda saab ka viipemaksega) Tähelepanu Sularahas tasuda ei saa.

Riigilõiv tagasipöördumistunnistuse (või tagasipöördumise loa) väljaandmise taotluse läbivaatamise eest on:

  • 20 eurot, kui reisidokument on muutunud kasutamiskõlbmatuks, hävinud või kaotsi läinud;
  • 100 eurot, kui reisidokument on kehtivuse kaotanud;
  • 45 eurot välisriigis sündinud kuni 1-aastasele lapsele.

Kui saatkond on kaugel, siis on võimalik esitada taotlus elektrooniliselt või posti teel ning kogu toiming viiakse läbi kaugtuvastusena (videokõne) ning tagasipöördumistunnistus saadetakse kulleriga tellija kulul soovitud aadressile. Kaugtuvastamine sobib neile, kellel on Eestisse sõiduni aega (lennuk, laev ei lahku lähitundidel või järgmise päeva hommikul).

  • Taotlejal peab olema internetiühendusega arvuti, nutitelefon jne või tal peab olema juurdepääs avalikule internetipunktile, et teha saatkonna konsuliga või Välisministeeriumi konsulaarosakonna ametnikuga dokumendi taotlemiseks vajalik videokõne.
  • Taotleja organiseerib väljastatud dokumendi kohale toimetamise (maksta tuleb otse kullerfirmale, sest dokument saadetakse kulleriga tellija kulul) ja tasub kulud. Dokument jõuab taotlejale 3-5 tööpäeva jooksul.
  • Täpsemad juhised saab Helsingi konsulaartalitusest või Välisministeeriumi konsulaarosakonnast.

Tähelepanu Dokument on mõeldud tagasipöördumiseks Eestisse, sellega ei saa jätkata pooleliolevat reisi, Eestist tagasi Soome tulla või elada Soomes. Töövälisel ajal tagasipöördumistunnistusi reeglina ei väljastata.

Raha kaotus

Raha kaotamisel peaksite abi saamiseks pöörduma lähedaste või sõprade poole. Lähedased saavad osta laeva/lennupileti ning teatada pileti broneerimisnumbri, mille alusel saate laevale/lennukile. Saatkond rahalist abi üldjuhul ei osuta ja poolelijäänud reisi piletiraha ega teisi kulusid ei kata.  Lähedastel on võimalik raha saata rahvusvahelise kiirrahakaardi saatmise teenusega, mida pakuvad näiteks MoneyGram, Western Union ja Wise. Konsul saab aidata vajadusel ühendust võtta lähedastega ning nõustada raha ülekannete tegemisel.

Kinnipidamine

Vahistatud Eesti kodanikul on õigus ühendust võtta Eesti saatkonnaga ja teatada oma kinnipidamisest. Politseil on kuriteos kahtlustatavat õigus ilma kohtumääruseta kinni pidada kolm ööpäeva. Pärast selle aja möödumist tuleb uurijal teha kohtule taotlus kahtlustatava edasiseks vahistamiseks või ta vahi alt vabastada. Vajadusel jälgib konsul, et kinnipeetu õigused oleks tagatud, sh tõlgi ja õigusabi olemasolu. Konsul võib põhjendatud vajadusel külastada kinnipeetut.

Inimkaubandus

2023. aastal tuvastati Euroopa Liidus 10 793 inimkaubanduse ohvrit, see on aastate 2008-2023 suurim arv. Inimkaubanduse juhtum on : naiste seksuaalne ärakasutamine (43,8% kõikidest juhtumitest); tööalane ärakasutamine (35%); isiku sundimine tegema midagi tahtevastast, nt kerjama, tegelema pettustega, varastama jne (20,2% juhtumitest) ning haavatavate isikute, sh vaimsete probleemidega isikute, ärakasutamine nendeks tegevusteks.

Hädasolijal (või kui kahtled, et keegi on inimkaubanduse ohver) võtta ühendust Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi nõustajaga: E-R kl 8.30-17.00 telefonil +372 6607 320 või e-maili teel: [email protected]. Ööpäev läbi on Eesti ohvriabi kättesaadav telefonil 116 006, välismaalt helistades  +372 614 7393.

Kui teavitaja ei tea isiku asukohta, tuleb kirjutada e-kiri aadressile [email protected]  või minna füüsiliselt kohale lähimasse politseiasutusse. Kõrgendatud ohu puhul (oht inimese elule või tervisele) tuleb helistada koheselt häirekeskuse numbril 112.

Surm

Surmajuhtumi puhul tuleb ühendust võtta kas Eesti või Soome matusebürooga ja tellida teenus surnukeha transpordiks, matmiseks või tuhastamiseks. Põrmu transpordi Eestisse korraldab matusebüroo, transpordikulud katab kindlustusfirma (kui oli sõlmitud reisikindlustus), selle puudumisel sugulased-lähedased.

Soomes ei ole riiklikku matusetoetust. Vähekindlustatud (nt töövõimetud, pensionärid, töötud) pereliikmed võivad matusetoetuse vm abi saamiseks pöörduda elukohajärgsesse sotsiaalosakonda. Varatu lahkunu matusekuludeks saad taotleda toimetulekutoetust (toimeentulotuki) Pensioniametist (Kelast).

Töötajad on tööandja poolt kindlustatud (työntekijäin ryhmähenkivakuutus, TRHV) ja tööandja taotleb töötaja surma korral perele (abikaasa, ülalpeetavad lapsed) ettenähtud kindlustussumma. Täpsem info TRHV kodulehel (soome keeles).

Eesti ja Soome on ühinenud vägivallakuritegude ohvritele hüvitiste maksmise Euroopa konventsiooniga. Konventsiooni alusel on ohvri omastel õigus taotleda hüvitist sellelt riigilt, kus kuritegu toime pandi. Eestis on keskasutus Sotsiaalkindlustusamet, Soomes Valtiokonttori. Kuriteoohvrite_oigused.

  • Kui lahkunu elas Soomes, edastab Soome Digi- ja rahvastikuregister info Eesti rahvastikuregistrile riikide vahel sõlmitud andmevahetuse lepingu raames.
    Andmete edastamisel võivad olla takistuseks erinevad isikuandmed – näiteks on isik muutnud Soomes (või Eestis) nime, kuid see on jäänud Eesti (või Soome) registrile teatamata või on registrites erinev nime kirjapilt (Õun-Oun).
    Sellisel juhul esitage tema kohta ingliskeelne Soome rahvastikuregistri väljavõte (Certificate from the population information system in Finland). Täpsem info siin.Toimetage saatkonda ka lahkunu Eesti kodaniku pass ja/või ID-kaart.
  • Kui lahkunu viibis Soomes ajutiselt (andmed ei olnud kantud Soome rahvastikuregistrisse=ei omanud Soome isikukoodi), esitage Soome matmisluba (lupa hautaamiseen) või surmatunnistus (kuolintodistus) tema Eesti elukohajärgse maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele surmaakti koostamiseks. Matmisloale või surmatunnistusele tuleb lisada ametlik tõlge eesti või inglise keelde. Apostilli ei ole vaja.  Tähelepanu! Vajatakse originaaldokumenti.

Mida konsul teha ei saa

  • anda raha
  • tasuda hotelli, haigla, laevapileti jm arveid
  • osutada transpordi- ja majutusteenust
  • osutada õigusabiteenust Soomes
  • osutada tõlketeenust kohalikus asjaajamises
  • lahendada töövaidlusi

Kui Te pole rahul Soome asjaajamisega, tuleb Teil kohapealt palgata õigusabi. Konsulil ega aukonsulil ei ole õigust sekkuda kohalikku asjaajamisse ega esindada Teid õigustoimingutes.