Meremärk
President Lennart Meri võime näha korraga mitmes suunas ning olla mitmekülgselt andekas erinevates valdkondades andis talle pagasi särada sarnaselt Kaali meteoriidiga, mis lendas heleda leegiga põledes üle taevalaotuse ning jättis jälje Euroopa pärimusse Kreeka mütoloogiast soomlaste Kalevalani. Ja ehkki Lennartil oli mitu nägu, ajas ta ikka ja alati eesti asja. Meri on Eesti maamärk. Eestimaa märk. Ultima Thule.
Taies Eesti Suursaatkonna ees Helsingis ühendab endas roostevaba terase teravuse ja vaheduse Saaremaa dolomiidi soojuse ning väärikusega. Oma olemuselt kujutab teos paberilehte – kõikide võimaluste ja uute alguste sümbolit – mis keskelt pooleks murtud. Metall-lehest lõikuvad välja kaks president Meri profiili – positiiv ja negatiiv. Üks nägu vaatab edelasse, Saaremaa ja Kaali poole, teine läände. Vanade roomlaste kahe näoga Januse kombel vaatab ta korraga tulevikku ja minevikku, olles ise justkui väravaks ja vahendajaks kahe maailma vahel. Just selline oli ka president Lennart Meri roll Eesti ajaloos – teejuht ülemineku ja taassünni juures. Trikster ja šamaan, kes oskas painutada aega, ruumi ja reegleid, kasutades selleks sõna jõudu. Roostevaba teras materjalina on ehe ning elav. Me näeme sellelt enda ja taeva peegeldusi, valguse liikumist. Dolomiit vastandina mõjub soliidselt ja tasakaalustavalt. Lakoonilise joonega taies haakub parimal võimalikul moel ka Eesti suursaatkonna hoone arhitektuuriga – lihtsate vahenditega saavutatud elegants ja väärikus ühendatuna skandinaavialiku tagasihoidlikkuse ja konkreetsusega. Taiesele on graveeritud tsitaat Lennart Meri kõnest Soome Vabariigi presidendi Martti Ahtisaari auks korraldatud pidulikul vastuvõtul 31. mail 1994 riigivisiidil Eesti Vabariiki: „Eesti on soomlasele ainus koht maailmas, kus liha on liha ja kala kala, veri on veri ja vesi vesi, ning peegelpildis kehtib see ka eestlase suhtes“. Tsitaat väljendab meie kahe rahva ja riigi eriliselt lähedast suhet.
Skulptuur on aias positsioneeritud teeviidana, sümboolse maailma keskpunktina. Kuhu edasi? Itta? Läände? Thulesse?
Monumendi autorid on Eva Unt ja Margus Tammik.