Soome tunnustas Eesti Vabariiki 1920. aastal, diplomaatilised suhted taastati 29. augustil 1991. Eesti esimeseks taasiseseisvumisjärgseks suursaadikuks Soomes oli Lennart Meri.
Eesti ja Soome suhteid iseloomustab tugev ajalooline ja kultuuriline side, kahe riigi kontaktid on väga tihedad ja hõlmavad paljusid valdkondi majandusest kultuurini.
Eesti Vabariigi suursaadik Soomes Sven Sakkov esitas oma volikirjad Soome Vabariigi presidendile Sauli Niinistöle 22. oktoobril 2020.a. Soome Vabariigi Suursaatkonda Tallinnas juhib alates septembrist 2022.a. suursaadik Vesa Vasara.
Eestlased on üks suurimaid väliskodanike gruppe Soomes. 2018. a. novembri seisuga elab Soomes kokku 70 618 eestlast (alalisel aadressil üle 52 029 ning sideaadressil üle 18 589).
Soomes tegutseb seitse Eesti aukonsulit: Oulus, Turus, Ahvenamaal, Vaasas, Kuopios, Tamperes ja Kotkas. Eestis on kolm Soome aukonsulit: Pärnus, Narvas ning Tartus.
Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valituse vahel on sõlmitud järgmised olulisemad lepped:
Kaitsekoostöö
Eesti-Soome kaitsealane koostöö on aktiivne ning hõlmab nii regulaarselt toimuvaid poliitilis-kaitsealaseid konsultatsioone kui ka praktilisi ühisettevõtmisi. Eestil ja Soomel on kaitsekoostööalane raamkokkulepe, mille alusel jätkatakse infovahetust Läänemere julgeoluolukorra, kaitseplaneerimise, sõjaliste võimete arendamise, kaitsealase teadus-arendustegevuse, õppuste ning küberkaitse vallas.
Tihedat koostööd on tehtud kaitsealase hariduse ja sõjalise väljaõppe valdkonnas, samuti toimib hea koostöö ühishangete alal ja relvastuskontrollis. Soome on aastaid toetanud Balti Kaitsekolledžit (BALTDEFCOL) instruktori saatmisega.
Soome on olnud Eestis asuva NATO küberkaitsekeskuse panustavaks partneriks. 2015.a. oktoobrist. Keskuses töötab kaks Soome eksperti. Eesti on Soomes asuva Euroopa hübriidohtude vastase oivakeskuse üks asutajariike.
Diplomaatiliste suhete ajajoon koos piltidega: https://helsinki.mfa.ee/estfindip100/
Rohkem informatsiooni välisministeeriumi kodulehelt: vm.ee