Diplomaatiliste suhete ajalugu

Soome tunnustas Eesti Vabariiki 1920. aastal, diplomaatilised suhted taastati 29. augustil 1991. Eesti esimeseks taasiseseisvumisjärgseks suursaadikuks Soomes oli Lennart Meri.

Eesti ja Soome suhteid iseloomustab tugev ajalooline ja kultuuriline side, kahe riigi kontaktid on väga tihedad ja hõlmavad paljusid valdkondi majandusest kultuurini.

Praegune Eesti Vabariigi suursaadik Soomes on Harri Tiido, kes esitas oma volikirjad Soome Vabariigi presidendile Sauli Niinistöle 6. septembril 2018.a. Soome Vabariigi Suursaatkonda Tallinnas juhib alates 4. septembrist 2018.a. suursaadik Timo Kantola.

Eestlased on suurim välisriigi kodanike grupp Soome ühiskonnas. 2018. a. novembri seisuga elab Soomes kokku 70 618 eestlast (alalisel aadressil üle 52029 ning sideaadressil üle 18 589).

Soomes tegutseb kaheksa  Eesti aukonsulit: Oulus, Turus, Kotkas, Mariehamnis, Vaasas, Kuopios, Rovaniemis ja Tamperes. Eestis on kolm Soome aukonsulit: Pärnus, Narvas ning Tartus.

Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valituse vahel on sõlmitud järgmised olulisemad lepped:

  • Hädaolukorra ennetamise, selleks valmistumise ja selle lahendamise koostöökokkulepe (jõustus 10.05.2015)
  • Rahvastikuregistri dokumentide legaliseerimisnõude tühistamise kokkulepe (jõustus 01.07.2012)
  • Salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 01.03.2008)
  • Toornafta ja naftasaaduste vastastikuse hoidmise kokkulepe (jõustus 23.12.2006)
  • Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühisrakendusprojektide kokkulepe (jõustus 19.01.2004)
  • Piiriülese keskkonnamõjude hindamise kokkulepe (jõustus 06.06.2002)
  • Ebaseaduslikult riiki saabunud ja riigis viibivate isikute tagasivõtmise kokkulepe (jõustus 03.10.1996)
  • Topeltmaksustamise vältimise ja tulu- ning kapitalimaksudest hoidumise tõkestamise lepe (jõustus 30.12.1993)
  • Investeeringute soodustamise ja kaitsmise leping (jõustus 03.12.1992)
  • Kultuuri- ja haridusalase koostöö leping (sõlmitud algselt 1937, taasjõustus 1992).

Kaitsekoostöö

Eesti-Soome kaitsealane koostöö on aktiivne ning hõlmab nii regulaarselt toimuvaid poliitilis-kaitsealaseid konsultatsioone kui ka praktilisi ühisettevõtmisi. Eestil ja Soomel on kaitsekoostööalane raamkokkulepe, mille alusel jätkatakse infovahetust Läänemere julgeoluolukorra, kaitseplaneerimise, sõjaliste võimete arendamise, kaitsealase teadus-arendustegevuse, õppuste ning küberkaitse vallas.

Tihedat koostööd on tehtud kaitsealase hariduse ja sõjalise väljaõppe valdkonnas, samuti toimib hea koostöö ühishangete alal ja relvastuskontrollis. Soome on aastaid toetanud Balti Kaitsekolledžit (BALTDEFCOL) instruktori saatmisega.

Soome on olnud Eestis asuva NATO küberkaitsekeskuse panustavaks partneriks. 2015.a. oktoobrist. Keskuses töötab kaks Soome eksperti. Eesti on Soomes asuva Euroopa hübriidohtude vastase oivakeskuse üks asutajariike.

Rohkme informatisiooni vm.ee