Kultuurisuhted
Eesti ja Soome kultuurisuhted on aktiivsed ja isetekkelised Eesti iseseisvuse ajast alates, kultuuri tutvustavate ürituste arv ning tase on märkimisväärne. Rohkem kui 100 aastat on meid sidunud just keel ja kultuur, mis on aidanud meil toime tulla väga erinevatel, sealhulgas ka keerulistel aegadel.
2017. aastal loodi Eesti-Soome Kultuurifond, mille tegevuse peamiseks eesmärgiks on tugevdada Soome ja Eesti koostööd kultuuri ja kunsti erinevates valdkondades, arendada ühisprojekte ning edendada kultuurieksporti kolmandatesse maadesse. Oma senise tegevusperioodi jooksul on fond toetanud üle 40 Soome-Eesti koostööprojekti enam kui 600 000 euroga.
2025. aastal andis fond välja oma esimese kultuuripreemia, mille pälvis Von Krahli teatri kunstiline juht Juhan Ulfsak. Preemia (10 000 €) anti üle Eesti saatkonnas Helsingis 1. detsembril, Eesti-Soome kultuurikoostöö kokkuleppe, “Vaimse koostöö lepingu” aastapäeval. See on Eestis jõusolevatest rahvusvahelistest lepingutest vanim (aastast 1937), mis kehtis ka okupatsiooniajal.
Eesti ja Soome kultuurisuhete arendamisel ning Soome eesti kodanikkonna toetamisel tegutsevad Soomes Tuglase Selts ning Soome Eesti Seltside Liit. Tuglase Selts on ka populaarse novembrikuise Martin Markkinat kultuurifestivali peakorraldaja Helsingis. Eestis tegeleb Soome ja Eesti vaheliste kultuurisuhete arendamisega alates 1994. aastast Soome Instituut.
Nii Eesti kui Soome on seotud Euroopa kultuuripealinnade traditsiooniga ja teevad selle raames tihedalt koostööd nii kogemuste ja kontaktide vahetamisel kui ka loomingulistes koostööprojektides. Käesoleval, 2026. aastal, kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit Oulu, mille üheks tippsündmuseks on terve aasta kestev Fotografiska Tallinna grupinäitus „Play“. Jorven Viilupi kureeritud näitusel on väljas 18 rahvusvahelise kunstniku teosed, teiste hulgas Erki Pärnoja, kes on loonud näitusele muusika. Märtsis toimunud Oulu Music Festivali fookuses oli Arvo Pärdi ja mitmete teiste Eesti heliloojate – Heino Elleri, Erkki-Sven Tüüri, Lepo Sumera, Liis Jürgensi, Erkki-Sven Tüüri ja Helena Tulve – muusika.
Tartu 2024 kultuuripealinnast tõuke saanud Eesti Draamateatri lavastus „Rahamaa” on kutsutud Põhjamaade vanimale ja suurimale teatrisündmusele, Tampereen Teatterikesä festivalile augustis 2026. Festivali sõnul on tegu ühe mahukaima välisproduktsiooniga, mis neil kunagi programmis on olnud. Sügisel jõuab Eesti-Soome koostöö ka tantsulavale. Oktoobris esietendub Helsingi Dance Houses Soome kaasaegse tantsu keskuse Zodiaki ja Eesti Sõltumatu Tantsu Lava koostöölavastus ”Ghost of Rosegarden”.
Ka kunsti valdkonnas on koostöö tihe ja laiapõhjaline. Ühiselt arendatakse kunstituruga seotud tegevusi, ka rahvusvahelisel areenil on koostöö Eesti ja Soome kunstiprofessionaalide vahel märkimisväärne. Näiteks 2023. a sügisel New Yorgi Performa festivali raames tehti tihedat koostööd ka Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega (KKEK). Islandi kunstifestivalil Sequences, mida aastal 2023 kureeris KKEK, olid kaasatud mitmed Soome kunstnikud. 2021. aastal Espoo moodsa kunsti muuseumis Eesti ja Soome koostöös avatud Konrad Mägi näitus jõudis ka Taani ja Norra.
2026. aasta aprillis avab Eesti skulptor Edith Karlson oma isikunäituse Helsingi kaasaegse kunsti muuseumis Kiasma. Piia Oksaneni kureeritud näitus kasvas välja ideest, mis sai alguse Veneetsia kunstibiennaali 2024. aasta väljapanekust, kus Karlson Eestit esindas.
Disaini- ja arhitektuurivaldkonnas on viimastel aastatel korraldatud erinevaid koostööseminare ning pop-up sündmusi. Eesti disainerid ja disainiettevõtted on olnud esindatud Soome suurimal mööbli-, disaini- ja sisustusmessil Habitare.
Eesti ja Soome lugejad on üksteise kirjandusega hästi kursis. Aastas antakse keskmiselt u 6-7 eesti kirjandusteost välja soomekeelsena. Lisaks on meil mitmeid Soome kirjanikke, kes kirjutavad Eesti ainetel. Eesti Raamatu Aastat tähistasime Soomes eesti ja soome autorite kohtumisõhtutega ning eesti autorite ülesastumistega Helsingi ja Turu raamatumessil. Möödunud sügisel valisid Soome kirjandusvaldkonna eksperdid 2000. aastate 100 parimat Soome kirjandusteost – 11. kohal on Sofi Oksaneni „Puhastus“.
Tihe koostöö muusika valdkonnas toimub nii festivalide, organisatsioonide (Music Estonia ja Music Finland; Tallinn Music Week ja Musiikki x Media; Jazz Estonia ja Suomen Jazzliitto) kui üksikesinejate tasemel. Helilooja Arvo Pärdil 90. juubeliaastat tähistati Soomes mitmete kontsertide ja tähtsündmustega. Sel aastal astuvad Soome kontserdilavadel koos oma Soome kolleegidega teiste hulgas üles Kristiina Poska, Valter Soosalu, Risto Joost, Bianca Rantala, Eesti Sinfonietta, Eesti Rahvusmeesmoor, Estonian Voices, Mari Kalkun, Anna-Liisa Eller & Taavi Kerikmäe, jazzduo Anna Regina Kalk ja Anett Tamm, Iris Oja jpt. Hetkel õpib Soome Sibeliuse Akadeemias u 20 Eesti muusikut.
Väga tihe koostöö toimub filmivaldkonnas. Pikaaegne on koostöö Soome Rakkautta & Anarkiaa filmifestivaliga. DocPoint on ainulaadne samal ajal kahes pealinnas, Helsingis ja Tallinnas toimuv dokfilmide festival. Soome filmid on järjepidevalt Pimedate Ööde Filmifestivali võistlusprogrammides ning filmiprojektid osalevad Baltic Event kaastootmisturul. Mõlema riigi dokfilmitegijatel on ühine koolitusprogramm “Ice and Fire Docs“. Eesti ajalugu on olnud Soome filmide keskne teema “Vehklejas” ja “Puhastuses”, mis tugines Sofi Oksaneni romaanil. Viimane suurem edulugu on Eesti kaastoodetud Soome märulifilmi „Sisu: Teekond kättemaksuni“ (2025), mille võtted toimusid suurel määral Eestis.
2023. aasta aprillis Eesti Muuseumiühingu poolt ning Kultuuriministeeriumi toetusel Eestis kasutusele võetud Muuseumikaart sündis Soome eeskujul. Samal ajal avati Tamperes Vapriikki muuseumikeskuses Eesti Rahva Muuseumi muinasjutunäitus „Elas kord…“, mis kohandati kahe muuseumi koostöös Soome oludele. 2026. aasta mais avatakse Riihimäel Soome Jahindusmuuseumis koostöös Eesti Rahva Muuseumiga näitus „Põhjapoolsete metsade rahvad“, mis uurib inimese ja metsa suhet läbi jahipidamise, looduse ja kultuuri.
Vastavalt „Vaimse koostöö konventsioonile“ tähistatakse Eestis, Soomes ja Ungaris iga aasta oktoobri kolmandal nädalavahetusel hõimupäevi. Soome-ugri rahvaste, nende keelte ja kultuuride olemasolu ja olukorra teadvustamise seisukohalt on väga oluliseks soome-ugri rahvaste maailmakongressid. 7. kongress toimus 2016. aastal Lahtis. Viimane, 8. maailmakongress toimus 2021. aastal Tartus Eesti Rahva Muuseumis.
Ka järgnevad aastad toovad meile suurepäraseid võimalusi kultuurialaseks koostööks. Õige pea täitub ka 100 aastat esimesest Eesti kunsti ülevaatenäitusest Helsingis, mis toimus Taidehallis 1929. aastal. Mõned aastad pärast seda, aastatel 1930-1931, avati Soome kunsti näitused Tallinnas ja Tartus.
Eesti kultuurikalender Soomes täieneb pidevalt. Üks viis end toimuvaga kursis hoida on jälgida Eesti suursaatkonna kodulehte ja tellida kord kuus ilmuv soomekeelne uudiskiri Eesti kultuurisündmustega Soomes.
Infot Soomes toimuvatest Eesti kultuurisündmustest leiab ka veebilehelt https://virosuomessa.fi/ ning Facebooki lehelt Eesti kultuur Soomes.