Kultuurisuhted
Eesti ja Soome kultuurisuhted on aktiivsed ja isetekkelised Eesti iseseisvuse ajast alates, kultuuri tutvustavate ürituste arv ning tase on märkimisväärne. Rohkem kui 100 aastat on meid sidunud just kultuur, mis on aidanud meil toime tulla väga erinevatel, sealhulgas ka keerulistel aegadel.
Nii Eesti kui Soome on seotud Euroopa kultuuripealinnade traditsiooniga ja teevad selle raames tihedalt koostööd nii kogemuste ja kontaktide vahetamisel kui ka loomingulistes koostööprojektides. Käesoleval, 2024. aastal, mil Euroopa kultuuripealinna tiitlit kannab Tartu koos Lõuna-Eestiga, on Soome üks piirkonna sihtriikidest: kultuurialast koostööd on palju ning Soome publikule tutvustatakse Tartut kui kultuuriturismi sihtpunkti. Koostööd tehakse ka Oulu linnaga, kes kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit 2026. aastal.
Eesti ja Soome kultuurisuhete arendamiseks ning Soome eesti kodanikkonna toetamiseks rajati Helsingisse 2010. aastal Eesti Maja – Viro-keskus, kus tegutsevad hetkel Tuglase Selts ning Soome Eesti Seltside Liit. Tuglase Selts on ka populaarse novembrikuise Martin markkinat kultuurifestivali peakorraldaja Helsingis. Lisaks kasutavad Eesti Maja ruume kultuuritegevusteks Helsingi piirkonna Eesti seltsid. Eestis tegeleb Soome ja Eesti vahelise kultuurisuhete arendamisega alates 1994. aastast Soome Instituut.
2017. aastal loodi Eesti-Soome Kultuurifond, mille tegevuse peamiseks eesmärgiks on tugevdada Soome ja Eesti koostööd kultuuri ja kunsti erinevates valdkondades, arendada ühisprojekte ning edendada kultuurieksporti kolmandatesse maadesse. Eesti-Soome Kultuurifondi varade pikaajalist investeerimist juhivad professionaalsed varahaldurid. 2023 aasta sügise seisuga ulatus fondi varade maht (omakapital) ligi kaheksa miljoni euroni. Oma senise tegevusperioodi jooksul on kultuurifond toetanud kokku üle kahekümne koostööprojekti ligi 360 000 euro ulatuses.
Väga tihe koostöö toimub filmivaldkonnas. Viimane suurem edulugu on Eesti kaastoodetud “Kupee nr 6”, mis pälvis 2021. aastal Cannes’i filmifestivali Grand Prix. Põhjamaade üks suurema eelarvega telesarju “Estonia” valmis Soome-Rootsi-Eesti kaastootmisena ning esilinastus 2023. aastal Toronto filmifestivalil. Eesti ajalugu on olnud Soome filmide keskne teema “Vehklejas” ja “Puhastuses”, mis tugines Sofi Oksase romaanil. Pikaaegne on koostöö ka Soome Rakkautta & Anarkiaa filmifestivaliga. Docpoint on ainulaadne samal ajal kahes pealinnas, Helsingis ja Tallinnas toimuv dokfilmide festival. Soome filmid on järjepidevalt Pimedate Ööde Filmifestivali võistlusprogrammides ning filmiprojektid osalevad Baltic Event kaastootmisturul. Mõlema riigi dokfilmitegijatel on ühine koolitusprogramm “Ice and Fire Docs“.
Espoo linnateatris on korraldatud Eesti teatri nädalaid kuus korda. Tänu soome- ja ingliskeelsetele subtiitritele on olnud võimalik etendusi ka laiemale publikule reklaamida. Eesti teater olnud esindatud ka Tampere rahvusvahelise teatrifestivali programmis, näiteks 2023. aastal Kanuti Gildi Saali lavastusega „Kas te olete oma kohaga rahul“. Üks viimastest koostöönäidetest on Soome Rahvusteatri ja Eesti Draamateatri koostöös sündinud „Varumehed”, mis süüvib rohujuuretasandil Soome ja Eesti tänase ühiskonna tegelikkusse. Andra Teede kirjutatud ja Soome lavastaja Aino Kivi lavastatud tükis mängisid näitlejad mõlemad teatrist, ning seda esitati nii Helsingis kui Tallinnas.
Eesti ja Soome lugejad on üksteise kirjandusega hästi kursis. Aastas antakse keskmiselt üle 10 eesti kirjandusteose välja soomekeelsena. Lisaks on meil mitmeid Soome kirjanikke, kes kirjutavad Eesti ainetel. Eesti kirjandus ja kirjanikud on igal aastal esindatud Soome raamatumessidel Helsingis ja Turus. Eesti on olnud teemamaaks Helsingi raamatumessil 2011. ja Turus 2018. aastal. Soome-Eesti Seltside Liidul on Eesti raamatute e-pood, regulaarselt välja antavates Tuglase Seltsi ja Soome Eesti Seltside Liidu ajakirjades ilmub eesti kirjandust tutvustavaid artikleid.
Tihe koostöö muusika valdkonnas toimub nii festivalide, organisatsioonide (Music Estonia ja Music Finland) kui üksikesinejate tasemel. Hetkel õpib Soome Sibeliuse Akadeemias u 20 Eesti muusikut. Disaini- ja arhitektuurivaldkonnas on viimastel aastatel korraldatud erinevaid koostööseminare ning pop-up sündmusi.
Ka kunsti valdkonnas on koostöö tihe ja laiapõhjaline. Ühiselt arendatakse kunstituruga seotud tegevusi, ka rahvusvahelisel areenil on koostöö Eesti ja Soome kunstiprofessionaalide vahel märkimisväärne. Näiteks 2023. a sügisel New Yorgi Performa festivali raames tehti tihedat koostööd ka Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega. Islandi kunstifestivalil Sequences, mida aastal 2023 kureeris KKEK, olid kaasatud mitmed Soome kunstnikud. 2021. aastal Espoo moodsa kunsti muuseumis Eesti ja Soome koostöös avatud Konrad Mägi näitus jõudis ka Taani ja Norra.
2023. aasta aprillis Eesti Muuseumiühingu poolt ning Kultuuriministeeriumi toetusel Eestis kasutusele võetud Muuseumikaart sündis Soome eeskujul. Samal ajal avati Tamperes Vapriikki muuseumikeskuses Eesti Rahva Muuseumi muinasjutunäitus „Elas kord…“, mis kohandati kahe muuseumi koostöös Soome oludele.Vastavalt „Vaimse koostöö konventsioonile“ (haridus- ja kultuurikoostöö leping) tähistatakse Eestis, Soomes ja Ungaris iga aasta oktoobri kolmandal nädalavahetusel hõimupäevi. Soome-ugri rahvaste, nende keelte ja kultuuride olemasolu ja olukorra teadvustamise seisukohalt on väga oluliseks soome-ugri rahvaste maailmakongressid. 7. kongress toimus 2016. aastal Lahtis. Viimane, 8. maailmakongress toimus 2021. aastal Tartus Eesti Rahva Muuseumis.
Ka järgnevad aastad toovad meile suurepäraseid võimalusi kultuurialaseks koostööks. Aastal 2025 tähistame ka Soomes Eesti helilooja Arvo Pärdi 90. juubeliaastat ning Veljo Tormise 95. sünniaastapäeva. Õige pea täitub ka 100 aastat esimesest Eesti kunsti ülevaatenäitusest Helsingis, mis toimus Taidehallis 1929. aastal. Mõned aastad pärast seda, aastatel 1930-1931, avati Soome kunsti näitused Tallinnas ja Tartus.
Infot Soomes toimuvatest Eesti kultuurisündmustest leiab soomekeelselt lehelt https://virosuomessa.fi/ ning Facebooki lehelt Eesti kultuur Soomes.