Eesti rahvuseepose “Kalevipoja” esimene rahvaväljaanne ilmus 1862. aastal Kuopios. Endise trükikoja kohal oli selle sündmuse mälestuseks Kuopio linna ja erinevate kultuuriühingute poolt 1983. aastal tellitud mälestustahvel, mis on tänaseks paigutatud Kuopio pearaamatukokku.
Autor: Epp Tapfer
“Kalevipoeg” on regivärsis kirjutatud rahvuseepos, millel oli 19. sajandil oluline roll Eesti rahvuslikus ärkamises. Friedrich Robert Faehlmann (1798–1850) alustas Õpetatud Eesti Seltsi ettepanekul teose lugude kogumise. Soomes oli Elias Lönnrot juba 1835. aastal avaldanud “Vanha Kalevala”. Lönnrot külastas ka Eestit ning Tartus viibides said temast ja Faehlmannist head sõbrad. Lönnrot oli esimesi silmapaistvaid Soome-Eesti kultuurisuhete arendajaid.
Pärast Faehlmanni surma jätkas teose kokkupanemist Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803–1882), kes nagu Faehlmann ja Lönnrotki oli arst, kirjanik ja keeleteadlane. Kreutzwald ühendas Kalevipojast kõnelevad rahvajutud ühtseks rahvuskangelasest rääkivaks värssteoseks. Ta lõi uusi tegelaskujusid ning lisas eepose tervikut toetavaid kordus- ja lisavärsse.
Eepose esimene avaldamiskatse 1853. aastal ebaõnnestus tsensuuri tõttu. Aastatel 1857–1861 ilmus siiski ”Kalevipojast” vihikutena teaduslik väljaanne, kus kõrvuti olid eesti- ja saksakeelne tekst.
Kalevipoeg ja Kuopio trükikoda
”Kalevipoja” rahvaväljaande, mis koosneb 20 laulust ja umbes 19 000 värsireast, ilmus 1862. aastal Kuopios Peter Aschani trükikojas.
Selle tähelepanuväärse sündmuse 100. aastapäeval avaldas Matti Hakkarainen aastal 1962 ajakirjas “Graafikko“ artikli „Eesti Kalevipoeg ja Soome trükikojad”. Artikli järgi ostus Soome valituks mitmel põhjusel. Ehkki teaduslik Saksa paralleeltekstiga väljaanne oli juba ilmunud ja läbi müüdud, oli tensuur Eestis endiselt range. Rahvale mõeldud eepose ilmumist peeti poliitiliselt ohtlikuks. Soomes oli trükiste eeltsensuur märksa leebem.
Teose väljaandmisel olid ka kulud tähtsal kohal. Lönnroti abil küsiti hinnapakkumist Kuopio trükikojalt, mille omanikud olid toona lektor Peter Aschan ja trükkal Fredrik Ahlqvist, August Ahlqvisti noorem vend.
Pakkumine ”Kalevipoja” tuhande eksemplari trükkimise eest oli järgmine:
- poogna ladumine ja trükkimine – 9 rubla 50 kopikat,
- poogna korrektuuri lugemine – 50 kopikat,
- paber – 4 rubla.
See tegi poogna hinnaks 14 rubla. Köitmine maksis lisaks 10 rubla. Niisiis kujunes 16 trükipoogna suuruse teose väljaandmise hinnaks 244 rubla.
Teise allika järgi (Heiskanen: Kalevipoeg painettiin Kuopiossa) saadeti trükipoognad Eestisse ja köideti raamatuteks Võru linnas, kus elas ka Kreutzwald ise. Igatahes oli Aschani trükikoja pakkumine soodsam kui Eestist saadud pakkumine, ning see kiideti viivitamata heaks. Läbirääkimisi Aschaniga alustati juba 1860. aastal.
Trükkimine osutus oodatust keerukamaks
Töö osutus trükikojale oodatust palju keerulisemaks. Käsikiri oli kirjutatud ebaselge käekirjaga ning esimesed tõmmised, mis Eestisse saadeti, olid kirjavigadest tulvil, kuigi korrektuuri oli lugenud Aschan ise. Eriti suuri raskusi tekitas eesti keele ö ja õ eristamine. Õ-tähe jaoks, mis oli tollal eesti trükitekstides veel üsna uus, telliti eraldi o-täht, mille „katus” osutus aga liiga paksuks.
Teos valmis alles 1862. aasta kevadel, pool aastat kavandatust hiljem. Müügile jõudis “Kalevipoeg” 12.6.1862.
Paberi ja ladumise osas oli tulemus väga kvaliteetne, kuid tükivigu jäi lubamatult palju. Raamatu lõpus on loetelu 141 trükkimise käigus avastatud veast, kuid neid on tegelikult rohkem.
Trükikoja omanik P. Aschan töötas sel ajal ka Kuopio lütseumi lektorina. Võib arvata, et just tema vahendusel jõudis see väärtuslik raamat kooli raamatukokku, mis hiljem tervikuna liideti Kuopio linnaraamatukoguga.
Mõnes allikas on väidetud, et ”Kalevipoeg” trükiti Karsteni trükikojas. Eksitus võib tulla sellest, et kõnealune trükikoda kuulus varem J. A. Karstenile, kellelt Peter Aschan ostis selle aastal 1857.
Soome keeles ilmus “Kalevipoeg” esimest korda juba 1884. aastal Kosti Raitio lühendatud ja proosavormis tekstina. Tervikuna ja regivärsilisena ilmus ”Kalevipoeg” soome keeles 1957. aastal Helmer Winteri tõlkes.
Kasutatud allikad
- Grönholm, Jouko (2005). Muinaisten aikojen sankari Kalevipoeg ulottaa vaikutuksensa nykypäivään. Turun Sanomat 18.12.2005
- Heikkinen, Reijo (2006). Kalevala Viron Kalevipoegin esikuvana.
- Heiskanen, Markku (2013). Snellmanista Ahtisaareen. Kalevipoeg painettiin Kuopiossa. Snellman-instituutti ry. Omakustanne.
- Karttunen, Uuno (1905). Kalevipoegin kokoonpano. Helsingin Uusi Kirjapaino-Osakeyhtiö
