Helsinki

Esmaspäeval, 8. juunil on Eesti ja Soome vaheliste diplomaatiliste suhete 100. aastapäev.

Sündmus avab diplomaatiliste suhete tähistamise ürituste ja ettevõtmiste sarja (järgnevad Poola, Argentina, Suurbritannia, Prantsusmaa jpt).

Olude tõttu on Eesti ja Soome diplomaatiliste suhete juubelipäeva sündmus väikesemahuline ja hajutatud kahte riiki. Soome välisminister Pekka Haavisto ja Eesti välisminister Urmas Reinsalu allkirjastavad üheaegselt mõlemas pealinnas koopia vanast tunnustamisürikust.

Eesti ja Soome vaheliste diplomaatiliste suhete ajatelg koos tekstide ja ajalooliste fotodega http://estfindip100.mfa.ee.

8. juuni ajakava

 Kell 10.30      

Välisminister Urmas Reinsalu ja Soome välisminister Pekka Haavisto allkirjastavad sümboolselt uuesti saja-aastase tunnustamisüriku, mis jääb ajaloolist päeva märkima saatkondade seintel. Allkirjastamine toimub Eesti suursaatkonnas Helsingis (Itäinen Puistotie 10) ja Soome suursaatkonnas Tallinnas (Kohtu 4) samaaegselt. Tseremoonia juurde on kutsutud endised suursaadikud ja Eesti iseseisvuse taastamise võtmeisikud.

 Meedial palutakse kohal olla kell 10.15.

 Palun andke teada soovist ajalooline hetk jäädvustada hiljemalt 5. juuniks Tallinnas [email protected] ja Helsingis [email protected].

 Kell 12.00

Asetatakse lilled Tallinnas Metsakalmistul ja Helsingis Hietaniemi kalmistul puhkavate endiste võtmekohal olnud saadikute ja diplomaatide kalmudele.

Tallinn

Aleksander Warma, Eesti viimane saadik Helsingis enne okupatsiooni (1939–1940), hilisem eksiilvalitsuse liige ja EV peaminister presidendi ülesannetes

Lennart Meri – Eesti esimene suursaadik Helsingis pärast iseseisvuse taastamist (1992)

Priit Kolbre – Eesti suursaadik Helsingis (2005–2006)

Lilled asetavad välisminister Urmas Reinsalu ning Tallinna Soome saatkonna diplomaadid.

 Helsingi

Oskar Kallas – Eesti esimene saadik Helsingis (1918–1922)

Eduard Schwalbe – Eesti esimene konsul Helsingis (1918–1920)

Rudolf Holsti – Soome välisminister, allkirjastas tunnustamiskirja, hilisem saadik Tallinnas (1923–1927)

Alfred Oswald Kairamo – Soome esimene diplomaatiline esindaja Eestis

Erkki Reijonen – Soome esimene saadik Tallinnas

 Lilled asetavad Helsingi suursaatkonna diplomaadid, Hietaniemi kalmistul kulgevat retke juhib estofiil Pekka Linnainen.

 Eesti välisministeeriumi fuajees asetatakse sümboolsed lilled suursaadikutele, kelle hukkasid okupatsioonivõimud või kes surid eksiilis:

 Friedrich Karl Akel (saadik aastatel 1922–1923) – hukati Tallinnas 1941

Aleksander Hellat (1923–1931) – suri vangilaagris Kemerovos 1943

Hans Rebane (1931–1937) – suri eksiilis Stockholmis 1961

Rudolf Möllerson (1937–1939) – suri Berliinis 1940

Aleksander Warma (1939–1940) – suri eksiilis Lundis 1970

 Pildistamissoovist palume teatada aadressil [email protected].

Taust: Eesti ja Soome vaheliste diplomaatiliste suhete 100. aastapäev

Soome tunnustas Eestit 8. juunil 1920 esimese riigina pärast Tartu rahulepingu sõlmimist.

Allpool ülevaade kavandatud ettevõtmistest ja infoallikatest:

• Eesti Vabariigi de iure tunnustamise kronoloogia teiste riikide poolt alates 1920. aastast. Enamiku riikide juurde on lisatud ka alusdokument ja andmed välisesindajate määramise kohta. Dokumendid ja fotod pärinevad Rahvusarhiivist. https://vm.ee/et/dip-suhete-kehtestamine
• Veebis Eesti ja Soome vaheliste diplomaatiliste suhete ajatelg koos tekstide ja ajalooliste fotodega https://estfindip100.mfa.ee/

Materjalide kasutamine on lubatud, aga palume autoriõigused enne avaldamist täpsustada, vajadusel saab originaalsuuruses fotosid ja lisateavet [email protected]  

• Eesti ja Soome diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva logod – https://flic.kr/p/2j84vjS ja https://flic.kr/p/2j84tAm. Logo ja kujunduselemente võib meedia vabalt kasutada.
• Intervjuusid on nõustunud andma ja mälestusi jagama inimesed, kes murrangulistel hetkedel olid diplomaatiliste suhete taastamise juures.
  • Jaakko Blomberg, Soome välisministeeriumi poliitikaosakonna direktor Eesti taasiseseisvumise ajal, hilisem Soome suursaadik Eestis
  • Jaak Jõerüüt, Eesti suursaadik Soomes pärast Lennart Meri, kelle ajal Eesti sai tagasi oma esimese saatkonnahoone
  • Jaakko Kalela, Soome presidendi kantseleiülem Eesti taasiseseisvumise ajal, rõhutas peaminister Ahole, et suhete taastamisega ei tohi viivitada, hilisem Soome suursaadik Eestis
  • Kulle Raig, Lennart Meri algatusel asutatud Eesti Kultuuripunkti juhataja Helsingis, taasiseseisvumise ajal Lennart Meri abiline Soomes, taasavatud saatkonnas esimese konsulina väljastas Eesti Vabariigi esimese sõjajärgse viisa, töötas pressi- ja kultuurinõunikuna
  • Piret Saluri, Eesti taasiseseisvumise eel Tallinnas Soome kultuuripunkti juhataja, taasavatud Eesti Helsingi-saatkonna nõunik, hiljem president Lennart Meri presidendikantselei protokolliülem
  • Liisa Ojaveer, Eesti taasavatud Helsingi-saatkonna algusaastate konsulaartöötaja, hilisem pikaaegne kultuuridiplomaat Soomes
  • Trivimi Velliste, Eesti välisminister, kes ei taganenud soovist saada tagasi Eesti endine saatkonnahoone
  • Seppo Zetterberg, ajaloolane, emeriitprofessor, kelle elutöö on olnud Eesti ja Soome suhete uurimine. Sel kevadel ilmus Zetterbergil uus raamat, mis käsitleb president Konstantin Pätsi aegseid Eesti-Soome suhteid

Kontaktinfo saamiseks palume võtta ühendust pressinõunikega: [email protected] (Eesti saatkond Helsingis) või [email protected] (Soome saatkond Tallinnas).